Sotsiaalmeedia vs traditsiooniline meedia

Sotsiaalmeedia vs traditsiooniline meedia

Sotsiaalmeedia vs traditsiooniline meedia

04. aprill 2013, Kristjan-Paul Raude, Sotsiaalmeedia

traditsiooniline meediaSotsiaalmeedia ulatuslik kasv on muutnud informatsiooni tarbimist virtuaalseks ja sotsiaalseks. Traditsiooniline meedia nagu TV, raadio, ajakirjad on liikunud osaliselt internetti, kus informatsiooni on kergem leida, hallata ja teistega jagada. Juba praegu on uus põlvkond harjunud sotsiaalmeediat kasutama kui “traditsioonilist meediat”. Infot tarbitakse üha enam virtuaalselt ning levitatakse soovitusturunduse põhimõttel ehk jagatakse üksteisega huvitavaid linke.

Erinevad uuringud näitavad, et sotsiaalmeediat usaldatakse rohkem kui traditsioonilist meediat. Kui esialgu oli sotsiaalmeedia pigem üksteisega suhtlemise keskkond, siis uued trendid on oluliselt muutnud sotsiaalmeedia olulisust meie igapäevases info tarbimises.

Kuidas erineb sotsiaalmeedia traditsioonilisest meediast?

Sotsiaalmeedia erineb tavameediast mitmel erineval moel. Morgan ja Jones on avaldatud sotsiaalmeedia uurimuses välja toonud 7 kõige olulisemat punkti:

  1. Kvaliteet – traditsioonilises meedias on uudiste kvaliteet kontrollitud väljaandja poolt. Sotsiaalmeedia põhiline väljakutse on info ja sisu kvaliteedi varieeruvus – alates väga nõrgast kuni väga hea tasemeni välja. Esineb ka tahtlikku valeinformatsiooni esitamist.
  2. Ulatus – nii traditsiooniline meedia kui ka sotsiaalmeedia annavad mõlemad võimaluse oma sõnumit tervele maailmale edastada. Kui traditsiooniline meedia kasutab oma informatsiooni levitamiseks tsentraliseeritud lähenemist ja tootmist, siis sotsiaalmeedia on oma olemuselt rohkem detsentraliseeritud, mis annab võimaluse infot korjata, koguda ja toota mitmetes paikades samaaegselt.
  3. Sagedus – reklaami ja informatsiooni ekraanil olemise aeg on sotsiaalmeedias suurem kui traditsioonilises meedias.
  4. Sisenemise barjäär (ing.k. accessibility) – traditsioonilise meediaga alustamine nõuab suurt alginvesteeringut, sotsiaalmeedia on üldjoontes madalate kuludega või tasuta kättesaadav.
  5. Kasutatavus – traditsioonilise meedia tootmine nõuab tavaliselt häid teadmisi, oskusi ja väljaõpet. Seevastu sotsiaalmeedia nõuab vähest juba omandatud oskuste taseme tõstmist. Võib väita, et kõigil kel on olemas juurdepääs sotsiaalmeediale, võivad tegeleda sotsiaalmeedia tootmisega.
  6. Viivitamatus (ing.k. immediacy) – aeg, mis kulub traditsioonilises meedias info kogumise ja väljalaske vahele on pikk (päevad, nädalad või isegi kuud). Seevastu sotsiaalmeedias on see põhimõtteliselt inimestevaheline vahetu suhtlus, mis võimaldab saata koheseid uudiseid ja vastuseid.
  7. Püsivus (ing.k. permanence) – kui traditsiooniline meedia on välja lasknud näiteks ajalehe või ajakirja, ei ole seda tagantjärgi võimalik enam muuta. Sotsiaalmeedias kirjutatud uudiseid on alati võimalik muuta või kommentaaride abil täiendada.

Sotsiaalmeedia kui uus info tarbimise kanal

Interneti kasutajate osakaal, kes viibivad sotsiaalmeedia keskkondades rohkem kui ühelgi teisel leheküljel, kasvab pidevalt. Inimestele meeldib üksteisega interaktiivselt suhelda ja informatsiooni, kogemusi ning teadmisi vahetada. Nielseni poolt koostatud sotsiaalmeedia raportis on kirjas, et aasta 2012 juulis veetsid ameeriklased erinevates sotsiaalmeedia kanalites kokku 121 000 000 000 minutit, mis on 37%-line kasv võrreldes 2011. aasta juuli kuuga. Sellest tulenevalt on tarbijad kiiresti võtnud omaks sotsiaalmeedia kui uue infokanali, mis on muutunud peamiseks info tarbimise allikaks.

Sotsiaalmeedia kasutamise trendid

Tänapäeval on kohata mõnikord arvamust, et 10 aastat tagasi sotsiaalmeediat ei eksisteerinud. See oli täiesti olemas, kuid mitte sellisel moel nagu see on praegu. Eestis oli tol ajal populaarne Rate.ee, välismaistest kanalitest kasutati enim Orkutit. Nende keskkondade eesmärk oli pigem enese promotsioon ning fookuses oli piltide hindamine ja kommenteerimine.

Tänaseks päevaks on nii Rate kui Orkut oma populaarsuse kaotanud. Google kui Orkuti omanik on loonud uue sotsiaalmeedia keskkonna Google+, mis funktsionaalsuselt erineb oluliselt Orkutist. Fookus on liikunud enese näitamiselt igapäevaseks info tarbimise kanaliks.

Emarketer.com sotsiaalmeedia raporti autor Willamson D.A. väidab: ”sotsiaalmeedia tugevust kui ülemaailmset online tegevust ei saa alahinnata”.  2012 aastal külastas vähemalt kord kuus sotsiaalmeedia kontosid 63,2% interneti kasutajatest. Aastaks 2013 prognoositakse sama näitajat 67,6% ja aastaks 2014 70,7%. Sellest tulenevalt kasutab juba järgmisel aastal keskmiselt üks neljast inimeset planeedil sotsiaalmeediat.

Pildil on näha emarketer.com raport, kus tuuakse välja sotsiaalmeedia kasutajate arv (kes on vähemalt kord kuus sisse loginud mistahes seadmelt) protsentuaalselt kogu maailma rahvastikust. Kui aastal 2011 oli see number 17,3%, siis aastaks 2014 prognoositakse 25,8%. See teeb nelja aasta kasvuks +50%.

Sotsiaalmeedia kasutajate arv üle maailma

Vastavalt sotsiaalmeedia raportile kasutas 2011 aastal 65% ameeriklastest interneti kasutajaid sotsiaalmeediat. 2010 aastal oli sama näitaja 61%, mis moodustab aastaseks kasvuks 6,5%. Sama raport ütleb, et 50-64 vanuste inimeste seas kasvas sotsiaalmeedia kasutamine 2010. aastal 20%-lt 2011. aastaks 32% peale.

Arenguriikidest on kõige suurema interneti kasutajate arvuga Hiina, kus interneti kasutajate arv 2011. aasta lõpuks oli 500 000 000 inimest. Kuigi Hiinas on ametlikult Facebook keelatud, ei ole see peatanud sotsiaalmeedia levikut. Natuke üle poole interneti kasutajatest on liitunud kas weibo või mõne muu kohaliku sotsiaalmeedia keskkonnaga. Emarketer ennustab, et aastaks 2014 omab 63% interneti kasutajatest ja 30,6% kogu Hiina populatsioonist sotsiaalmeedia kontot.

Sotsiaalmeedia kasutatavus Hiinas

Kokkuvõte

Sotsiaalmeedia on oluline info tarbimise kanal, mis on traditsiooniliselt meedialt üle võtnud uudistekanali funktsiooni. Sotsiaalmeedia ei ole enam enese näitamise koht, kuhu postitatakse ületöödeldud pilte punktide saamiseks. Selle asemel on sotsiaalmeediast saanud info tarbimise ja levitamise kanal, mis asendab olulisel määral traditsioonilist meediat. Kasutamise trendid näitavad, et sotsiaalmeedia populaarsus on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja kasv jätkub samas trendis. Siit kuldne järeldus: kus on tarbijad, seal on ka pakkujad. Mõtle üle oma sotsiaalmeedia strateegia. Kas see on enese promotsioon või info jagamise vahend?

Vajad abi sotsiaalmeedia haldamisel ja uute trendidega kaasas käimisel? Võta meiega ühendust ja loome Sinu ettevõttele professionaalse sotsiaalmeedia turunduse strateegia!

Saada e-mail kontakt@wsionline.ee, helista 6 888 098 või saada päring.

Vaata kõiki postitusi

© 2016 Kõik õigused kaitstud. Oleme iseseisvalt tegutsev ja õigusi omav WSI frantsiisiäri.