Kuidas mõjutab autoriõiguse seadus sisuturundust?

Kuidas mõjutab autoriõiguse seadus sisuturundust?

Kuidas mõjutab autoriõiguse seadus sisuturundust?

10. mai 2013, Kristjan-Paul Raude, Kodulehed

Eellugu: WSI juhtivpartner Kristjan-Paul Raude on TLÜ-s internetiturunduse õppejõud. Üheks aine läbimise eelduseks oli internetiturunduse alase essee kirjutamine. Parimad ja huvitavamad kirjatükid toome välja ka WSI blogis. Siin nendest kuues. Autorid: Ardi Kristovald ja Silver Martsar

varasBlogimine algas 1990 aastatel, mil inimesed hakkasid jagama oma huvisid, hobisid ja mõtteid interneti keskkondadesse. Eneseväljendus kui selline oli tollal peamisi blogimise eesmärke. Lihtsast eneseväljendusest interneti keskkondades on tänaseks saanud üks vägagi tõsiseltvõetav turunduse osa ja online kohaloleku suurendamise üks võtmeteguritest. Seda just eelkõige otsimootorite võidukäiguga, sest unikaalne sisuloome toob ettevõtte erinevate märksõnade otsingus ettepoole ja seeläbi paremini leitavaks.

Autoriõigused sisuloomes

Millegi loomine, ka sisu loomine, on looja huvides kaitstud autoriõiguse seadusega. Autoriõiguse seadus sätestab õiguse tekke ning autori poolt loodud materjali kasutamise. Sisuloome juures on see oluline aspekt, sest internetti lisatud materjali on äärmiselt lihtne kopeerida ja mõnes muus kanalis publitseerida. Teiste loodud sisu on võimalik avaldada nii seadusevastaselt kasutades loo autorina enda nime või seaduslikult viidates õigele autorile ja küsides vastava teose avaldamiseks luba.

Teiste loodud sisu jagamine

Sisuturunduses ei ole oluline ainult sisuloome vaid ka lihtsalt relevantsed postitused, mida sinu toote, brändi järgijad huviga tarbivad. Ehk järgides korrektselt autorikaitse seadust, on kasu mõlemapoolne. Parem nähtavus ja tuntus sisu loojale, kuna postituse jagajad märgivad ära ka allika, viidates autori kodulehele. Mida rohkem autori postitust blogosfääris jagatakse, seda suurem nähtavus autorile ja sellega suurendab autor ka oma autoriteetsust sisus kajastatud teemal. Parem SEO, parem leitavus. Ehk iga autori jaoks on oluline sisu kvaliteet, hea loetavus ja jagatavus.

Teiste loodud sisu jagamine aitab tõsta ka oma brändi tuntust ja väärtust pakkudes jälgijaskonnale informatsiooni turul toimuva kohta. Ehk sisuturunduses on oluline eelkõige sisu relevantsus, mitte niivõrd selle tootja. Toimub sümbioos, kus head ja kvaliteetset sisu saavad efektiivselt ära kasutada nii autor kui ka autori järgijad.

Kes on sisu autor?

Autori tuvastamine on teinekord keerulisem kui esialgu arvata võiks. Autorikaitse seadus ütleb üheselt – autorlus tekib selle publitseerimise hetkel. Ehk see hetk, mil keegi postitab loodud sisu internetti, tekib sellele autoriõigus. Küll aga on sisuturunduses tavaks lasta sisu luua vabakutselistel kirjutajatel, kes oma nime loodud sisule alla ei kirjuta ning postituse hetkel tekib autorikaitse sisu postitajale. Kes aga on siis tegelik autor? Kas sisu looja või sisu postitaja?

Seejuures lisanduvad erinüansid näiteks ettevõtetele, kes hangivad sisu tsentraalselt kuid tegutsevad globaalselt. Loodud sisu jagatakse erinevate harukontorite vahel, kus tekstid tõlgitakse ja postitatakse kohalikus keeles. Ehk autoriõigus sisule tekib igas riigis.

Lisame siia veel järgmisegi autoriõiguse klausli – autorluse presumptsioon. Eeldus, et sisu postitaja on ka selle autor ning selle ümberlükkamine on tegeliku autori ülesanne. Kuidas siis tõestada autorlust? Või pigem, kuidas tõestada, et postitaja ei ole tegelik loo autor. Tõlkes läheb teinekord vägagi palju kaduma ja mugandub kohaliku keele iseärasustega. Sisus ei ole niipalju äratuntavaid elemente nagu seda on näiteks muusikas. Ka muusikapala plagiaati on väga keeruline tuvastada, isegi kui tegemist on äratuntavalt sarnase, varemalt publitseeritud teosega. Selliseid näiteid ei ole vaja otsida väga kaugelt ja ka mitte väga kaugest minevikust. Pean siinkohal silmas 2013 aasta Eesti Laulu ümber toimunud plagiaadikahtluseid.

Seetõttu võib väita, et sisuturunduse kohapealt on autoriõiguse seadus pigem hea tava või juhtnöör, millest kinni pidada. Hoolida oma klientidest, oma brändi jälgijatest, postitades neile sisu, mille autor on üheselt selge.

Sisu jagamine ja autorlus sotsiaalmeedias

Kui ettevõte kasutab sisu edastamiseks enda kodulehel asuvat blogi, ning teeb seda vastavalt copywrite seadustele ega kopeeri kellegi teise loodud sisu, siis on autorlust lihtne tuvastada – blogi domeeni omanik või konkreetne ettevõtte töötaja. Küll aga võib palju segadust tekkita sotsiaalmeedia kanalites, nagu Facebook, Twitter, Linkedin, Google+ jne, postitamisega.

Konto loomisel pead nõustuma keskkonna kasutustingimustega (Terms of Service). Liitudes lehega, lubad Sa neil kasutada enda poolt loodud sisu nende äranägemise järgi ning nende enda ärihuvides. Veel enam, Sul ei ole absoluutselt mitte mingisuguseid õiguseid kasutustasudeks ega kompensatsioonideks.

„Tere, Peter! Kuumad vallalised naised ootavad Sind!“

Nõustudes Facebooki kasutustingimustega oled Sa ka nõus, et mistahes intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu postitamisel Zuckerbergi ettevõtte lehele, annad Sa Facebookile „mitteeksklusiivse, ülekantava, kasutustasudeta ülemaailmse litsentsi“.

See tähendab, et Sa annad Facebookile õiguse edasi anda, litsentseerida ja kasutada Sinu poolt loodud sisu absoluutselt tasuta. Pole just eriti oluline asi pereema jaoks, kes postitab oma lapse esimesi samme Facebooki, küll aga on see suur asi professionaalsete fotograafide ja sisuturundajate jaoks, kes loodud sisuga raha soovivad teenida.

Juriidilises keeles rääkides võiks Facebook – kui ta tahaks – müüa kogu sinu poolt loodud ja postitatud sisu kolmandatele osapooltele maksmata sulle sentigi. Kusjuures, seda on juba ka juhtunud!

Facebook reklaamKodanik Smith, Lychburgist USA-st, külastas 2009. aastal oma Facebooki kontot, kui ilmus huvitav reklaam: „Tere, Peter! Kuumad vallalised naised ootavad Sind!“. Mitte ainult ei olnud Peter Smith õnnelikus abielus, vaid ka foto, mida reklaamis kasutati, oli tema naisest. Kolmanda osapoole tarkvara oli kasutanud Facebooki andmeid ja leidis pildi Cheryl Smithist ning seejärel kasutas seda oma reklaamis. Lõpuks Facebook peatas reklaami näitamise, kuid ei olnud selleks juriidiliselt kohustatud.

Kuidas kaitsta intellektuaalomandit internetis?

Intellektuaalomandi kaitsmiseks kasuta erinevaid kopeerimisvastaseid lahendusi – lisa fotodele, presentatsioonidele jms visuaalsetele elementidele vesimärk, tekstidele copyright märge, muuda tekstide kopeerimine brauseris võimatuks (ehk kopeerides ilmub vaid kopeeritava teksti URL aadress). Sellised lahendused ei ole väga lollikindlad, kuid panevad siiski mõtlema, et antud materjali kopeerimine on vargus.

Autoriõiguse rikkumise avastamisel tuleb sellest koheselt teavitada võrgustikku või keskkonda, kuhu see postitati, misjärel vaadatakse avaldus üle. Piisava tõestusmaterjali olemasolul kopeeritud sisu eemaldatakse.

Loomulikult võib postitaja saata vastulause ning viidates materjali õiglase kasutamise tingimustele, väita, et postitus oli eemaldatud ebaõiglaselt. Õiglane kasutus (Fair Use) on juriidiline termin, mis ütleb, et autoriõigusega kaitstud materjali võib kasutada limiteeritud ja „transformatiivsel“ eesmärgil ilma autori loata. Kui see peaks juhtuma, võib teenuse pakkuja Sinu materjali tagasi üles panna ning seejärel ei jää muud üle, kui võtta ette kohtutee.

Kokkuvõte

Autorikaitse seadus küll kaitseb autorit, kuid sellel on omad nõrkused. Seetõttu on soovitav viia oma ettevõtte töötajaid, kes puutuvad kokku sisuturundusega, kurssi sisuturunduse heade tavadega ning autorikaitse seadusega. Pisikenegi eksimus võib ettevõttele kalliks maksma minna. Kui kahtled teksti, foto või video autoriõiguste staatuses, väldi selle kasutamist või küsi antud teose avaldamiseks autorilt luba.

Google

Vaata kõiki postitusi

© 2016 Kõik õigused kaitstud. Oleme iseseisvalt tegutsev ja õigusi omav WSI frantsiisiäri.