7 kummalist fakti internetist

7 kummalist fakti internetist

7 kummalist fakti internetist

25. veebruar 2013, Kristjan-Paul Raude, Kodulehed, SEO

faktid Internet on meie jaoks muutunud iseenesest mõistetavaks, millega kaasnevad ka iseenesest mõistetavana tunduvad asjaolud. Tegu on tohutu hulga informatsiooniga, mis on igapäevaselt meie käsutuses. Oled Sa kunagi mõelnud, miks on internetis lingid sinised? Kust pärineb sõna “spämm”? Kui palju on infot internetis ja palju infot tarbitakse?

1. Miks on lingid sinised?

Oled Sa kunagi mõelnud, miks on internetis lingid sinised? Huvitav, aga miks tõesti? On see puht juhuslik valik või peitub selle taga sügavam teooria ja loogika?

Sinise lingi kasutusele võtmine on kirjutatud World Wide Web’i leiutaja Sir Tim Berners-Lee enda nimele.  Tema esimene screenshot World Wide Web’ist aastal 1993 sisaldas siniseid linke. Kuigi esialgu võib tunduda puht juhusliku valikuga on siniste linkide taga oma teooria. Nimelt oli esialgne versioon must-valge, kuid samal ajal loodi ka teisi brausereid, nt Mosaic, mis kasutas siniseid linke hallil taustal. Kuna sinine oli tollase 16 standardilise värvisüsteemi tumedaim toon peale musta võis see olla ka siniste linkide tekkepõhjus, mida rakendas ka Sir Tim Berners-Lee.

WWW screenshot

Tegu oli juhuslikult väga õnnestunud värvivalikuga. Nimelt on inimestel kõige sagedasem värvipimeduse probleem rohelise ja punase tooni suhtes. Seevastu sinise värvi suhtes esineb kõige vähem värvipimedust. Täpsemalt öeldes, suudavad kõik eristada sinist teistest toonidest.

2. Kust on pärit sõna spam?

spam

Googeldades sõna „spam“ ilmub pildiotsingusse rida Spami nimelist lihakonservi pilti. Kas rämpspost on saanud spämmi nime lihakonservi järgi!?

Legend ulatub tagasi aastasse 1970, kui ilmus populaarse Monthy Python’i sketš viikingitest, kes juhtumisi olid suured spam’i fännid.

Kuidas levis „spam“ internetikasutajateni?

1980. aastatel eksisteeris  väga algeline mitme mängijaga seiklusmäng, mis põhines tekstikäsklustel jagatavatel tegevustel.  Räägitakse, et üks uus kasutaja leidis, et mäng on liiga igav ja programmeeris koodi, mis kordas iga paari sekundi järel SPAM, SPAM, SPAM, SPAM, tõenäoliselt imiteerides Monthy Python’i sketši.

3. Kui palju infot on internetis?

Google hinnangul on internetis 5 miljonit terabaiti infot. See on 5 miljardit gigabaiti, ehk 5 triljonit megabaiti.

Inimese aju suudab talletada 1-10 terabaiti infot.

Kasutades keskmiselt 5 terabaiti infot aju kohta, teeb see miljon inimaju, et talletada internetis olev info.

Võrdluseks:

212 DVD talletavad 1 terabait infot
40 Blu-ray ‘d talletavad 1 terabait infot

4. Kui palju infot tarbitakse?

Täna sisaldab 1 uudistesait sama palju infot kui 1 inimene suutis 18. sajandil omandada.

100 aastat tagasi omandas 1 inimene 50 raamatu tarkuse terve eluea jooksul.

Täna puutub keskmine inimene kokku informatsiooniga, mis talletuks 600 000 raamatus.

5. Milline oli esimene internetibänner?

Maailma esimene internetibänner ilmus 1994 aastal ning seda saatis suur edu. Bänner ilmus HotWired kodulehel,ikes otsustas oma kodulehega raha teenida. Esimene reklaamija oli AT&T (Ameerika rahvusvaheline telekommunikatsiooni ettevõte).

Reklaam ise nägi välja selline:

esimene internetibänner

Polegi tänapäeval palju muutunud, või mis?

6. Millised on jaapanlaste emotsiooniikoonid?

Kas teadsid, et jaapanlastel on emotsioonid otsevaates, mitte külili? Päris armsad.

Euroopa/USA emotsiooniikoonid Jaapani emotsiooniikoonid
:-)   Rõõmus (^_^)     Rõõmus
:-(   Kurb (^o^;>)  Vabandage
;-)   Silmapilgutus (^ ^;)     Külm higi
:-))  Väga rõõmus (^o^)     Õnnelik
:-O  Üllatunud (*^o^*)  Elevil
:-|   Tõsine, range (_o_)    Vabandust paluma
:-||  Vihane (^.^)     Tüdruku naeratus
8-)  Prillidega naeratus (*^_^*;) Kurb

7. Kas veeb on lõputu inforägastik?

Internetis on hinnanguliselt umbes 15 miljardit veebilehte. Suurem osa veebis leiduvatest dokumentidest ei ole omavahel seotud. Sinna hulka kuuluvad nii pildid, videod ja muud tüüpi failid, mida on internetis kokku umbes 6 miljardit dokumenti.

Harvardi ülikoolis töötav füüsik Albert-László Barabási uuris linkidevahelisi seoseid ning veebi struktuuri ning jõudis huvitavale järeldusele.

Ühelt suvaliselt lehelt teisele jõuab vähem kui 19 hiireklõpsuga!

Seejuures ei muutu 19 kliki kliki seadus interneti mahu kasvades. Uuring ilmus ajakirjas  Philosophical Transactions of the Royal Society. Täpsemalt võid lugeda Novaatorist.

Ja lõpetuseks vaatame, mis on internet?

 

Milliseid huvitavaid fakte internetist Sina tead? Jaga meiega!

Teksti esialgne autor on Jaanika Kivilo.

Google

Vaata kõiki postitusi

© 2016 Kõik õigused kaitstud. Oleme iseseisvalt tegutsev ja õigusi omav WSI frantsiisiäri.